Sügise hakul on ööd juba päris jahedad ja päris tihti on rabamaastikku katmas tihe uduloor, mis päikese tõustes küll kiiresti hajuma hakkab. Seistes vetruval jõhvikaid täispikitud laukaäärel ja vaadeldes sügisvärvidesse muutuvaid rabasaarekesi, kuulen kaugusest kostvaid sookurgede hüüdeid ning üksiku põdrapulli ammumist, mis ainukeste häältena seda salapärast ja nõiduslikku vaikust murravad. Päikesetõusu hakul, kui pilved on juba pastelseid toone võtmas, on taevast kuulda lähenevate sookurgede hüüdeid ja mõne aja pärast ongi näha neist moodustunud täiuslikku kolmnurka, mis on suuna võtnud põhjakaarde kuhugi suuremasse kogunemispaika, et varsti kõik koos rändele asuda. Märkamatult ongi päike üsna kõrgele tõusnud ja uduloori laiali ajanud ning tagasiteel on siin-seal näha udupärlites kauneid ämblikuvõrke ning endiselt auruvaid rabalaukaid. Ilus aeg on jälle kätte jõudnud.
Sügise hakul on ööd juba päris jahedad ja päris tihti on rabamaastikku katmas tihe uduloor, mis päikese tõustes küll kiiresti hajuma hakkab. Seistes vetruval jõhvikaid täispikitud laukaäärel ja vaadeldes sügisvärvidesse muutuvaid rabasaarekesi, kuulen kaugusest kostvaid sookurgede hüüdeid ning üksiku põdrapulli ammumist, mis ainukeste häältena seda salapärast ja nõiduslikku vaikust murravad. Päikesetõusu hakul, kui pilved on juba pastelseid toone võtmas, on taevast kuulda lähenevate sookurgede hüüdeid ja mõne aja pärast ongi näha neist moodustunud täiuslikku kolmnurka, mis on suuna võtnud põhjakaarde kuhugi suuremasse kogunemispaika, et varsti kõik koos rändele asuda. Märkamatult ongi päike üsna kõrgele tõusnud ja uduloori laiali ajanud ning tagasiteel on siin-seal näha udupärlites kauneid ämblikuvõrke ning endiselt auruvaid rabalaukaid. Ilus aeg on jälle kätte jõudnud.
