Viimased

Valgeselg-kirjurähn kauni lehevaibaga kaetud sügiseses metsas ühel puutüvel nokitsemas ja kõhtutäidet otsimas

Valgeselg-kirjurähn sügiseses metsas

Pisike sabatihane sügiseses värviderohkes segametsas ühel raagus oksal järgmist punga omale kõhutäiteks otsimas

Sabatihane (Aegithalos caudatus)

Pildil on Uueveski jõgi vaikselt voolamas sügisese kõrghetke aegu. Puudelt pudenenud lehed on katnud jõekalda justkui kuldkollase vaibaga, mis oma lummavas ilus on sissejuhatamas peagi algavat külmaperioodi.

Kuldselt ääristatud sügisesed vetevood

São Vicente neemelt puhuv tugev tuul sasimas kaljupealsele kasvanud madalikku taimestikku ja pillutamas lained vastu üksikut rannaäärset kaljusaart kuldse õhtutunni valguses

Püha Vincenti neem loojangutunni valguses

Vahest harva õnnestub rabas olles näha kaunist päikestõusueelset värvidemängu, kui veel horisondi taga olev päike hakkab järjest rohkem ja rohkem taevast katvaid pilvi punaseks värvima ja rabalaukaid ääristava sabla toone võtma. Kõike seda õnnestub näha kümnekonna minuti jooksul kuniks päike puude tagant piiluma hakkab ja kõigest sellest ilust jääb järgi ainult mälestus ja antud juhul ka jäädvustus.

Hommikune värvidemäng rabas

Sügise hakul on ööd juba päris jahedad ja päris tihti on rabamaastikku katmas tihe uduloor, mis päikese tõustes küll kiiresti hajuma hakkab. Seistes vetruval jõhvikaid täispikitud laukaäärel ja vaadeldes sügisvärvidesse muutuvaid rabasaarekesi, kuulen kaugusest kostvaid sookurgede hüüdeid ning üksiku põdrapulli ammumist, mis ainukeste häältena seda salapärast ja nõiduslikku vaikust murravad. Päikesetõusu hakul, kui pilved on juba pastelseid toone võtmas, on taevast kuulda lähenevate sookurgede hüüdeid ja mõne aja pärast ongi näha neist moodustunud täiuslikku kolmnurka, mis on suuna võtnud põhjakaarde kuhugi suuremasse kogunemispaika, et varsti kõik koos rändele asuda. Märkamatult ongi päike üsna kõrgele tõusnud ja uduloori laiali ajanud ning tagasiteel on siin-seal näha udupärlites kauneid ämblikuvõrke ning endiselt auruvaid rabalaukaid. Ilus aeg on jälle kätte jõudnud.

Udune hommik rabas

Hõbehaigur tiibu sirutades õhku tõusmas

Hõbehaigur (Ardea alba)

Pildile mahtunud kolm pomerantspuravikku viiest sambla ja pohlade vahelt taeva poole sirgumas

Pomerantspuravikud

Augustilõpu metsades pole enam eriti linnulaulu kuulda ja linnud enamasti vaikselt ajavad omi asju okste vahele varjudes. Vaikselt mööda metsarada jalutades õnnestub mõne linnukese tähelepanu köita ja sind tullakse lähemalt uudistama. Just seda tegigi pildil olev pisike käblik, kes kiirelt oksalt oksale hüpeldes mind ebausklikult vaatles ja samal ajal püüdis putukaid.

Uudishimikul käblik oksal

282